Tegemised Perthis :)

Praeguse seisuga oleme Austraalias olnud kõigest 12 päeva, aga juba on meie seiklus võtnud uue pöörde. Eks see Austraalia puhul nii olegi – kunagi ei tea, mis võimalused võivad sulle sülle kukkuda, ja nii võidki leida end juba homne päev täiesti teisest keskkonnast. Nii juhtus ka meiega.

Minu skype’i intervjuu võttis sootuks teise suuna, kui Anissa (tööagentuuri juhataja) kuulis, et olen siin veel kolme sõbraga, kes kõik otsivad tööd ehitusvaldkonnas. Ta nägu lõi kohe särama, sest just äsja avati Northami kandis (Perthist ~ 100 km) uus tehas, kuhu on täpselt kolme töölist juurde vaja. Kuna tegemist on meestele mõeldud tööga, siis minul sinna kahjuks asja ei ole, aga Anissa andis lootust, et leiab mulle sealkandis teenindusvaldkonnas töö. 

Eks ma veidi kõhkleval seisukohal olin, sest lähim linn meie elukohast on 13 km kaugusel ja linna elanikearvuks kõigest 7000, seega ka potentsiaalseid töökohti kordades vähem kui Perthis. Silme ette tuli kohe Paikuse, kus elanikearvuks ~ 3000, ja kui mõtlesin, et pean umbes sellisest kohast mingi valemiga endale normaalse töö saama, tundus see päris võimatuna. Samas otsustasime sellele siiski võimaluse anda, sest vähemalt Martin saab senikaua midagi teenida ja kui ma tõesti tööd ei leia, saame vajadusel alati Perthi tagasi minna, olles ühe kogemuse võrra jälle rikkamad. :)

Hetkel olemegi esimest päeva Mureski Põllumajandusinstituudi kompleksis, kus päeval saame peesitada basseini ääres, tennist mängida või külastada jõusaali, ning õhtul tutvust teha oma uute naabritega – taaskord backpackerid igast maailma otsast :) Päris loorberitele ma siin puhkama ei kavatse jääda, vaid üritan ka ise aktiivselt tööd otsida. Tööotsingutest, tehase tööst, meie praegusest elukohast, siinsest ümbruskonnast ja inimestest pajatame lähemalt järgmises postituses. Selles on veel kajastatud meie tegemised Perthis :)

_________________________________________________________________________________

Terve neljapäev (30.10) ja suur osa reedest (01.11) koosnes paberimajandusest – mustmiljon ankeeti, mis oli vaja tööle saamiseks ära täita, arvutisse skännida ja teele saata, white-cardi tegemine (sellele kulus juba oma 8 tundi), tax declaration form’i otsimine üle terve linna jne. Eks see paberimajandus ajas ikka kulmu kipra küll.

Igaks juhuks veel täpsustuseks nendele, kes ei tea – white card on ehitusvaldkonnas töötades kohustuslik sertifikaat, mille saab, kui läbida Internetis ohutusnõuetele keskenduv kursus. Vaheldumisi on videod, tekst ja erinevate sektsioonide küsimused. Kui valesti vastad, pead selle sama sektsiooni uuesti tegema (kokku oli vist 11 sektsiooni). Kestab see minimaalselt umbes 6 tundi, aga poistel läks ikka oma 8 ära. Hinnaks 69$.

Samal ajal otsustasin ise ära teha RSA (Responsible Service of Alcohol), mis on samuti kohustuslik, kui tahan töötada kohas, kus pakutakse alkoholi (pubid, tavernid, kohvikud jne). Ülesehitus oli üsna sama white card’i omaga, aga ajaliselt tunduvalt lühem. Hinnaks 49$. Sain oma sertifikaadi juba kätte ka ära..minu nimi valmistab siin küll ikka korralikult raskusi :D

Olgu veel öeldud, et need sertifikaadid kehtivad ainult osariigi piires. Kui peaksime otsustama nt põhja või itta liikuda, siis tuleb need samad kursused uuesti läbi teha. 

Kui lõpuks kergendatult hingata saime, täitsime külmakastid õllede, grilli materjali ja rohke jääga, ning seadsime oma sammud ranna poole. Erinevalt Eestist, kus pead halvimal juhul enda grilli ise kaasa tarima või paremal juhul hoolitsema selle eest, et sul oleks süsi kaasa võetud, siis Austraalias on väga populaarsed avalikud gaasigrillid, mida kõik vajadusel kasutada saavad. Midagi ise kaasa vedama või selle eest maksma ei pea, küll aga iseenesest mõistetavalt hoolitsema selle eest, et ka järgmisel inimesel oleks seda pärast sind mõnus kasutada. :)

Allan ja Jatta

                                                              Martin, Alan, mina, Angelica ja Caylin

Kajakad on ikka samasugused nagu meil Eestis :)

Kohustuslikuna tundus ära proovida ka känguruliha, mille kohta me üksmeelselt ei osanud kahjuks ühtegi head sõna öelda.

Natuke veidrana võib eestlastele tunduda ka see, et kui juttu tuleb grillimisest, siis ei mõelda meile harjumuspäraseid šašlõkivardaid, vaid hoopis burgereid ohtra sinepi ja ketšupiga.

Õllehindadest – kuna siin üksikult ostes on õlled väga kallid, siis on siin ääretult populaarne osta kamba peale kast. Hind varieeriub, aga üldiselt maksab kast (24 x 0,33) kuskil 35$. Kes peaks Austraaliasse tulles taga igatsema eesti õllesid, siis ka sellele leidub lahendus – paar poodi müüvad isegi eesti toodangut.

Kui kõhud olid punni söödud otsustasime lõpuks oma silmaga üle vaadata selle kurikuulsa päikeseloojangu rannas, millest kõik kohalikud nii vaimustuses on. Pettuma me ei pidanud. :)

Õhtu hakul täitus rand mitmete kalameestega. Mida või keda nad püüdsid, seda kahjuks öelda ei oska, sest mitte kellelgi ei õnnestunud selle aja jooksul, mis meie seal olime, kedagi õnge otsa meelitada. 

Vasakult Alan, mina, Marko, Allan, Caylin, Jatta, Angelica.

Õhtul jõudsime läbi käia ka rannaäärsest pubist, kus meeleolu hoidis üleval kohalik bänd. :)

Üks väike video ka:

Esmaspäeval olime ärevil oma uue koha pärast, ent samas ka nukrad, et pidime maha jätma oma koduseks saanud pesa ja need ülivahvad inimesed, kes meid nii hästi vastu võtsid. Kuna aga vahemaa Northamist Perthi on kõigest pooleteisttunnise sõidutee kaugusel, leppisime juba kõik kokku, et nädalavahetustel hakkame seal käima ja saame ikka koos vahvalt aega veeta. :)

Märkasin veel ka, et eelmistes positustes olin sootuks unustanud lisada pilte meie Perthi elamisest, niiet parem hilja kui mitte kunagi. :)

Lõpuks tabasin ära selle hetke, kui meie maja ämblik oma saagi kätte sai ja endalegi üllatuseks jäi pildi peale ka see väike tegelane, kes ema tegemistel hoolega silma peal hoiab.

Ülekäiguraja heli on siin ka päris naljakas. Kohe nagu sunnib kiirelt startima :D

Mainin veel siin lõpus igaks juhuks selle ära, et kuna siin Mureski Instituudis meil internetti pole, siis sellepärast ongi see blogipidamine nii veninud ja ka netis meid väga näha pole. Linna sõites saame kasutada McDonaldsi netti, mis vahepeal töötab, vahepeal mitte. Tahtsin veel päris mitu videot siia lisada, aga sellise netiga võtab nende üleslaadimine lihtsalt tunde. Eks siis kunagi hiljem. Üritame lähipäevil endale kuidagimoodi siia püsiinterneti soetada, siis peaks olukord paranema. Seniks aga tervitame teid kõiki! :)